Kergejõustik on spordiala, mis võimaldab inimestel demonstreerida oma füüsilisi võimeid ja vastupidavust. Kergejõustik, mis on üks inimkonna vanimaid spordialasid, hõlmab looduslikke liikumisi nagu jooksmine, hüppamine ja heitmine ning on tänapäeva spordi aluseks. Kergejõustik on olümpiamängude üks olulisemaid alasid ja sellel on mitmesuguseid individuaalseid ja meeskondlikke alad, mis pakuvad laia valikut. Selles artiklis käsitletakse kergejõustiku ajalugu, põhialasid, organisatsioonilist ülesehitust, kergejõustiku pakutavaid eeliseid ja selle kohta, kuidas see sobitub tänapäeva ühiskonda.
Kergejõustiku Ajalugu
Kergejõustiku juured ulatuvad Vana-Kreekasse. Esimesed olümpiamängud toimusid aastal 776 eKr Kreeka linnas Olympias, kus võistlusaladeks olid jooksmine, kettaheide, odavise ja kaugushüpe. Need mängud korraldati Kreekas iga nelja aasta järel ja muutusid sajandite jooksul traditsiooniks. See traditsioon elustati 19. sajandi lõpus kaasaegsete olümpiamängude näol. Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) korraldas 1896. aastal esimesed kaasaegsed olümpiamängud, kus kergejõustikul oli oluline koht ning sellest ajast peale on kergejõustik olnud olümpiamängude lahutamatu osa.
Kergejõustiku Alad
Kergejõustik jaguneb üldiselt neljaks põhikategooriaks: jooksud, heited, hüpped ja mitmevõistlused. Iga ala nõuab erinevaid füüsilisi võimeid ja tehnikaid.
1. Jooksuvõistlused
Jooksud on alad, kus pannakse proovile kiirus ja vastupidavus ning need jaotatakse erinevateks distantsideks:
- Lühimaa jooksud: 100 meetrit, 200 meetrit ja 400 meetrit. Neis võistlustes on otsustavaks teguriks kiirus.
- Keskmise pikkusega jooksud: 800 meetrit ja 1500 meetrit. Need jooksud nõuavad nii kiirust kui ka vastupidavust ning taktikaliselt lähenemist.
- Pikamaa jooksud: 5000 meetrit, 10 000 meetrit ja maraton (42,195 km). Nendes võistlustes on kõige olulisem vastupidavus.
- Tõkkejooksud: 110 meetrit (mehed) ja 100 meetrit (naised) tõkkejooks, 400 meetri tõkkejooks ja 3000 meetri takistusjooks.
- Teatejooksud: 4×100 meetrit ja 4×400 meetrit on meeskonnavõistlused, kus sportlastevaheline koostöö on väga oluline.
2. Hüppealad
Hüppealad nõuavad sportlastelt kõrgusele või kaugusele hüppamist:
- Kaugushüpe: Sportlased hüppavad pärast hoovõttu võimalikult kaugele.
- Kolmikhüpe: Sportlane hüppab järjest kolm sammu ja püüab saavutada maksimaalse vahemaa.
- Kõrgushüpe: Sportlane püüab ületada teatud kõrgust.
- Teivashüpe: Sportlane püüab teivase abil jõuda võimalikult kõrgele.
3. Heitealad
Nendel aladel püüavad sportlased visata esemeid võimalikult kaugele:
- Kuulitõuge: Sportlane püüab tõugata raske kuul võimalikult kaugele.
- Kettaheide: Ringikujuline ketas heidetakse spetsiaalse pööramistehnikaga võimalikult kaugele.
- Odavise: Piklik oda visatakse võimalikult kaugele.
- Vasaraheide: Trossiga raskendatud objekt keerutatakse ja heidetakse võimalikult kaugele.
4. Mitmevõistlused
Mitmevõistlused hõlmavad sportlaste osalemist mitmes kergejõustiku distsipliinis. Need hõlmavad:
- Dekatlon: Meeste 10-võistlus, mis sisaldab 10 erinevat kergejõustikuala. Nende hulka kuuluvad lühimaa, keskmise pikkusega jooksud, kaugushüpe, kõrgushüpe ja mitmed heitealad.
- Seitsevõistlus: Naiste 7-võistlus, mis hõlmab nii jooksu- kui ka hüppe- ja heitealasid.
Kergejõustiku Organisatsioonid
Üks tuntumaid kergejõustikuorganisatsioone on Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (IAAF), mis korraldab maailmameistrivõistlusi kergejõustikus. Lisaks on olulised spordiüritused olümpiamängud, maailmameistrivõistlused sisesaalis ja Teemantliiga, mis pakuvad maailma sportlastele tippvõistlusi. Neis organisatsioonides saavutatud medalid võimaldavad sportlastel saada rahvusvahelist tunnustust.
Kergejõustiku Eelised
Kergejõustik pakub palju eeliseid nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Sellised liikumised nagu jooksmine, hüppamine ja heitmine tugevdavad keha lihaseid, parandavad painduvust ja vastupidavust. Kergejõustik toetab ka südame ja veresoonte tervist, parandab vereringet ja suurendab keha vastupidavust. Vaimsest küljest suurendab kergejõustik enesekindlust ja aitab stressi vähendada. Lisaks arendavad sportlased regulaarsete treeningutega distsipliini, kannatlikkust ja meeskonnatööd.
Kergejõustik Kaasaegses Ühiskonnas
Kergejõustik on spordiala, millega saavad tegeleda kõik vanusegrupid ja millel on oluline roll tervise edendamisel. Jooksurajad, spordisaalid ja vabaõhuüritused teevad kergejõustikust osa igapäevaelust. Koolide kergejõustikuvõistlused ja jooksuüritused võimaldavad noortel selle spordialaga tutvuda. Samuti aitab kergejõustiku televisiooni- ja internetiülekannete laialdane levik suurendada huvi spordi vastu ja soodustada tulevikus rohkemate sportlaste kasvu.
Kokkuvõte
Kergejõustik on spordiala, mis toob esile nii individuaalseid saavutusi kui ka meeskonnavaimu. Ajaloo jooksul on sportlased inimkeha piire proovile pannud ja sama pühendumusega jätkavad nad võistlemist ka tänapäeval. Erinevate aladega, mis panevad proovile inimese füüsilised piirid, on kergejõustik distsipliini, pühendumuse ja vastupidavuse kõige konkreetsem näide. Kergejõustikust huvitatud inimesed saavad selle spordiala füüsilistest ja vaimsetest eelistest kasu ning kogevad samal ajal oma piiride ületamise põnevust.
