Bahrein

Bahrein – Pärsia lahe pärl

Bahrein

Bahrein on väike, kuid tähelepanuväärne saareriik Lähis-Idas, mille ajalugu ulatub tuhandeid aastaid tagasi. Oma strateegilise asukoha, naftavarude ja ainulaadse kultuuri tõttu on Bahrein olnud sajandite jooksul nii majanduslik kui ka kultuuriline risttee.


Ajalooline ülevaade: Iidsetest tsivilisatsioonidest modernsuseni

Dilmuni tsivilisatsioon – muistne rikkus

Bahreini ajalugu ulatub tagasi 3. aastatuhandesse eKr, mil see oli Dilmuni tsivilisatsiooni keskuseks. Dilmun oli oluline kaubandussõlm Mesopotaamia ja Induse oru vahel. Arheoloogilised leiud nagu Qal’at al-Bahrein (Bahreini kindlus) annavad tunnistust sellest rikkast minevikust.

Islami levik ja Araabia impeeriumid

  1. sajandil jõudis islam Bahreini saartele. Alates sellest ajast on Bahrein olnud erinevate islamiriikide võimu all, sealhulgas Umaijaadide, Abbassiidide ja Portugali koloniaaljõudude käes. Hiljem kuulus see Pärsia ja hiljem Al Khalifa dünastia alla, kes valitseb riiki tänapäevani.

Geograafia ja loodus

Väike saar, suur tähendus

Bahrein koosneb 33 saarest, millest suurim on Bahreini saar ise. Riik asub Pärsia lahes, Qatarist loodes. Vaatamata oma kuivale ja kõrbelisele maastikule on Bahreinis mitmeid oaasialasid ja mangroovimetsasid, mis pakuvad elupaika lindudele ja mereelustikule.


Majandus: Naftast edasi

Nafta avastamine ja areng

Bahrein oli esimene riik Pärsia lahes, kus 1932. aastal avastati naftat. See sündmus muutis riigi saatust. Tänapäeval on Bahrein mitmekesistanud oma majandust ning investeerinud tugevalt pangandusse, turismi ja infotehnoloogiasse.

Finantskeskus ja tehnoloogiasektor

Manama, pealinn, on üks Lähis-Ida juhtivaid finantskeskusi. Riik on soodustanud start-up-ettevõtteid ning loonud spetsiaalseid digitaalseid vabamajandustsoone.


Kultuur: Araabia traditsioonid ja globaalne mõju

Religioon ja ühiskond

Islamiusk on Bahreini kultuuri keskmes. Enamik elanikkonnast on šiiidid, kuid valitsev dünastia on sunniitlik. Riik on tuntud oma religioosse mõõdukuse ja sallivuse poolest – Bahreinis elavad ka kristlased, hindud ja muud religioossed kogukonnad.

Kunst, muusika ja tants

Bahreini traditsiooniline kunst hõlmab pärsia kalligraafiat, käsitööd, muusikat ja pärlitantsu. Üks tuntumaid traditsioonilisi muusikastiile on fidjeri, mida laulsid pärlipüüdjad. Tänapäeval toetatakse ka kaasaegset kunsti – Manamas toimuvad rahvusvahelised kunsti- ja filmifestivalid.


Arhitektuur: Traditsioon kohtub modernsusega

Bahreinis võib näha islami arhitektuuri klassikalisi vorme, nagu Al Fatehi mošee, aga ka ultramodernseid pilvelõhkujaid, näiteks Bahrain World Trade Center. Vanalinnades on säilinud traditsioonilised tuulejahutid (barjeel) ja kitsad tänavad, mis meenutavad ajaloolist eluviisi.


Turism: Ajaloost rannapuhkuseni

Mida külastada?

  • Qal’at al-Bahrain – UNESCO maailmapärand ja iidse Dilmuni tsivilisatsiooni jäänuk
  • Bahrain National Museum – koht, kus tutvuda riigi arheoloogia ja kultuuriga
  • Tree of Life – kõrbes kasvav üle 400 aasta vana puu
  • Manama Souq – traditsiooniline turg vürtside, kangaste ja ehetega
  • F1 Bahreini Grand Prix – maailmatasemel spordisündmus igal kevadel

Köök: Araabia maitsed ja pärsia mõjutused

Bahreini köök ühendab Lähis-Ida ja Lõuna-Aasia maitseid. Populaarsed toidud:

  • Machboos – riisiliharoog vürtsidega
  • Muhammar – magus riis rosinatega
  • Samboosa – frititud pirukas liha või köögiviljadega
  • Gahwa – kardemoniga kohv, mida serveeritakse koos datlitega

Elu Bahreinis: Mitmekesine ja kosmopoliitne

Bahreinis elab palju välismaalasi – ligi pooled elanikest on immigrandid. Tänu liberaalsemale ühiskonnakorraldusele võrreldes mõne naaberriigiga, on Bahrein sageli eelistatud elukoht spetsialistidele ja ettevõtjatele.


Kokkuvõte

Bahrein on küll väike, kuid kultuuriliselt ja ajalooliselt väga tähtis riik. Oma rikka pärandi, majandusliku edasimineku ja mitmekultuurilise ühiskonna tõttu on see üks Lähis-Ida huvitavamaid sihtkohti. Olgu see siis ajaloohuvilisele, ärimehele või turistile – Bahreinil on pakkuda midagi igale maitsele.