
Fidel Castro oli Kuuba revolutsiooni juht, poliitik ja riigipea, kes valitses Kuubat aastatel 1959–2008. Tema nimi on tugevalt seotud Kuuba sotsialistliku režiimi ja külma sõja ajastuga. Castro, koos oma venna Raúl Castroga ja Che Guevaraga, oli võtmeisik, kes tõi Kuubale kommunistliku revolutsiooni ja viis riigi sotsialistlikku suunda, olles samas üks maailma tuntumaid ja vastuolulisemaid poliitilisi liidreid.
Varajane elu ja haridus
Fidel Castro sündis 13. augustil 1926 Kuubal, Biránis, Gavana lähedal. Ta pärines jõukast perest, kus isa oli edukas talunik. Castro käis Havannas ülikoolis, kus ta õppis õigusteadust. Ülikooli ajal arendas ta välja tugeva huvi poliitika vastu ja hakkas aktiivselt osalema valitsuse ja ühiskonna vastu suunatud tegevustes.
Poliitiline tõus ja Kuuba revolutsioon
Fidel Castro poliitiline karjäär algas, kui ta liitus Kuuba ülikoolis poliitiliste liikumistega ja alustas võitlust Kuuba diktatuuri vastu, mis oli tollal Fulgencio Batista käes. 1953. aastal juhtis ta ebaõnnestunud Moncadas kasarmu rünnaku, mille eesmärk oli kukutada Batistat.
- Pärast rünnaku ebaõnnestumist arreteeriti ja mõisteti Castro vangistusse.
- aastal, pärast vanglast vabastamist, põgenes ta Mehhikosse, kus ta koondas oma toetajad ja alustas ettevalmistusi Batistale vastu võitlemiseks.
Kuuba revolutsioon (1953–1959)
- aastal naasis Castro Kuubale oma võitlejate grupiga, kellest hiljem said tuntud revolutsionäärid nagu Che Guevara ja Raúl Castro. Pärast aastaid kestnud sõda, mis hõlmas laagreid ja mässulisi tegevusi Kuuba mägistes piirkondades, õnnestus neil 1. jaanuaril 1959 Fulgencio Batistat võimult kukutada.
Revolutsioon lõi aluse Kuuba sotsialistlikule valitsusele, mida juhiti Fidel Castro poolt.
Kuuba valitsemine ja poliitika
Pärast revolutsiooni võimu haaramist asus Fidel Castro viima Kuubat kommunistlikku suunda. Ta kuulutas välja sotsialistliku majanduse, riigi üldise tähtsusega varade ja põllumajanduse riigistamise ning tervishoiu- ja haridussüsteemi põhjaliku ümberkorraldamise.
- Tervishoiu reformid: Castro valitsus tagas tasuta tervishoiu kogu rahvale, mille tulemusena paranesid Kuuba terviseindikaatorid, sealhulgas eluea pikkus ja laste suremus.
- Hariduse reformid: Ta viidi ellu massiline hariduse süsteemi moderniseerimine, mis suurendas kirjateadlikkuse määra Kuubas.
Samuti kehtestati Kuubas repressiivne poliitiline režiim, kus opositsioon ja vabadusvõitlused olid tugevalt mahasurutud. Valitsemisaastate jooksul viidi läbi massilised arreteerimised ja tagakiusamised.
Külm sõda ja suhe Nõukogude Liiduga
Fidel Castro valitsus pidas lähedasi suhteid Nõukogude Liiduga, mille tulemusena sai Kuubast kühlma sõja eesliinil olev riik. 1962. aastal viisid Kuuba raketikriisi ajal Nõukogude Liit Kuubale rakette paigaldada, millele järgnes maailmas suurenenud mure tuumasõja puhkemise üle.
- Kuuba raketikriis oli hetk, kus maailm seisid tuumasõja äärel, kuid lõpuks saavutati kokkulepe, et Nõukogude Liit eemaldas raketid ja Ameerika Ühendriigid ei rünnanud Kuubat.
Majanduse ja rahvusvahelise isolatsiooniga toimetulek
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal seisid Kuuba majanduses suured raskused, kuna riik oli suuresti sõltuv Nõukogude Liidu majanduslikest toetustest. Samuti oli USA poolt kehtestatud kaubandusblokaad, mis halvas riigi majanduse veelgi.
Castro valitsus pidas kinni oma kommunistlikest ideedest ja püüdis ellu viia majandusreforme, et lahendada osaliselt riigi majandusraskusi.
Vabastamine ja loobumine võimust
- aastal, pärast tervisemuresid ja tõsist haigust, andis Fidel Castro üle oma volitused oma vennale Raúl Castrole, kes võttis üle presidendi ametikoha. 2008. aastal astus Castro ametlikult tagasi, andes oma ametivõimu üle.
Surm ja pärand
Fidel Castro suri 25. novembril 2016 90-aastaselt Havannas. Tema surm tähistas Kuuba jaoks tähtsat pöördepunkti, kuna tema valitsemisaja lõppedes alustas riik uue ajajärgu algust.
Fidel Castro pärand jääb vastuoluliseks:
- Toetajad peavad teda Kuuba rahva kangelaseks, kes tõi rahvale hariduse, tervishoiu ja rahvusliku sõltumatuse.
- Kriitikud aga näevad teda kui diktaatorit, kes rikkus inimõigusi, piirates vabadusi ja surudes maha poliitilist opositsiooni.