
Joseph Haydn on üks klassikalise muusika tähtsamaid kujusid. Sageli nimetatakse teda “sümfoonia isaks” ja “keelpillikvarteti isaks” tänu tema uuenduslikele panustele nende žanrite kujunemisse. Tema looming mõjutas sügavalt nii Mozarti kui ka Beethoveni ja pani aluse tervele klassitsistlikule muusikastiilile.
Varajane elu ja muusikaline haridus
Joseph Haydn sündis 31. märtsil 1732 Rohraus, Austrias. Tema pere oli lihtne ja muusikaga mitteseotud, kuid juba varakult ilmnes tema musikaalsus. Kaheksaaastaselt liitus ta Viini Püha Stefani katedraali kooripoistega, kus sai muusikalise hariduse ja praktilise kogemuse.
Pärast häälemurde lõppu jäi Haydn ilma koorikoha ja elatuseta, kuid jätkas visalt muusikaga tegelemist, andes eratunde ja komponeerides väiksemaid teoseid.
Tõus muusikamaailmas
Haydni suur läbimurre saabus 1761. aastal, kui ta asus tööle Esterházy aadliperekonna teenistusse. Seal töötas ta üle 30 aasta, olles vastutav kogu õukonnamuusika eest. See andis talle erakordse loomingulise vabaduse ning stabiilse keskkonna, kus katsetada uusi ideid ja žanre.
Sümfoonia ja keelpillikvartettide uuendaja
Haydni üks suurimaid saavutusi on sümfoonia kui žanri väljaarendamine. Ta kirjutas üle 100 sümfoonia, millest paljud on täis energiat, elegantsi ja üllatavaid muusikalisi pöördeid. Näiteks:
- Sümfoonia nr 94 – “Üllatussümfoonia”
Tuntud ootamatu valju akordi tõttu teose vaiksel osal. - Sümfoonia nr 45 – “Hüvastijätusümfoonia”
Lõpus lahkuvad muusikud lavalt ükshaaval – elegantne vihje pikale tööpäevale.
Samuti oli Haydn keelpillikvarteti kui kammermuusika vormi teerajaja. Tema kvartetid said hiljem eeskujuks nii Mozartile kui ka Beethovenile.
Suhted Mozartiga ja mõju Beethovenile
Haydn ja Mozart olid lähedased sõbrad ning vastastikused imetlejad. Haydn nimetas Mozartit “ajaloo suurimaks heliloojaks”, samas kui Mozart austas Haydnit kui õpetajat ja eeskuju.
Ka Beethoven õppis mõnda aega Haydni käe all, kuigi nende koostöö polnud alati sujuv. Siiski mõjutas Haydni muusikaline pärand tugevalt Beethoveni varajast loomingut.
Inglismaa reisid ja rahvusvaheline kuulsus
- aastate alguses, pärast Esterházy printsi surma, reisis Haydn kahel korral Inglismaale, kus ta saavutas erakordse edu. Tema Londoni sümfooniad – näiteks Sümfoonia nr 104 “London” – on ühed tema küpsema perioodi meistriteosed. Inglismaal võeti Haydn vastu kui superstaar, ning ta sai esmakordselt elus tunda tõelist rahvusvahelist tunnustust.
Religioosne looming
Lisaks instrumentaalmuusikale lõi Haydn mitmeid suurejoonelisi religioosseid teoseid. Näiteks:
- “Loomine” (Die Schöpfung) – oratoorium, mis kujutab maailma loomist Piibli järgi.
- “Aastaajad” (Die Jahreszeiten) – looduse tsüklitest inspireeritud oratoorium.
Need teosed näitavad Haydni vaimset sügavust ja võimet väljendada suuri ideid muusika kaudu.
Hilisem elu ja surm
Haydn veetis oma elu viimased aastad Viinis, kus ta oli lugupeetud ja armastatud isik. Vaatamata kehvale tervisele jäi ta aktiivseks kuni viimaste eluaastateni. Ta suri 31. mail 1809 Viinis, samal aastal kui linn oli Prantsuse vägede piiramisrõngas.
Pärand
Joseph Haydni panus muusikasse on hindamatu. Tema struktuuriline selgus, vormiline täpsus ja loominguline leidlikkus on teinud temast ühe klassitsismi põhitegelase. Ta sillutas tee romantismile ja mõjutas mitut põlvkonda heliloojaid.
Kokkuvõte
Joseph Haydn oli rohkem kui lihtsalt helilooja – ta oli muusikakultuuri kujundaja. Tema tööde mitmekesisus ja meisterlikkus teevad temast võtmefiguuri klassikalise muusika ajaloos. Haydni looming elab edasi kontserdisaalides üle maailma ning tema muusika tuletab meile meelde, et lihtsuses võib peituda sügavus ja geenius.