Sokrates (umbes 470–399 eKr) on üks suurimaid ja mõjukamaid mõtlejaid lääne filosoofia ajaloos. Teda peetakse sageli filosoofia isaks, kuna tema õpetused ja filosoofilised meetodid on mõjutanud paljusid hilisemaid mõtlejaid, sealhulgas tema õpilasi Platoni ja Aristotelest. Erinevalt paljusid varasemaid mõtlejaid, kes keskendusid looduse ja kosmose uurimisele, pööras Sokrates oma tähelepanu inimeste moraalile, eetilistele väärtustele ja tarkusele, mis aitab inimesel elada õiget elu.
Sokratese Elu ja Õpetused
Sokrates sündis Ateenas ja veetis oma elu peamiselt oma kodulinnas, kus ta õpetas ja arutles. Ta ei kirjutanud kunagi oma ideid ega õpetusi üles, vaid kasutas dialooge ja arutelusid teistega oma mõtete jagamiseks. Kõige enam tuntakse teda tema ainulaadse meetodi järgi, mida nimetatakse “Sokratese meetodiks”. See meetod põhines küsimuste esitamise ja vastuste kaudu arutlemise, et jõuda sügavamate arusaamadeni inimeste uskumustest ja väärtustest.
Sokratese meetod ei seisnenud lihtsalt teadlike vastuste andmises, vaid pigem selleks, et aidata inimestel jõuda oma teadmistele ja tõdedele. Ta esitas küsimusi, mis sundisid inimesi oma eeldusi ja arusaamu kahtluse alla seadma. Ta uskus, et ainult siis, kui inimene mõistab, et tal pole kõiki vastuseid, saab ta tõeliselt targaks ja suudab teha eetilisi valikuid.
Moraali ja Eetika Õpetused
Sokrates on tuntud oma õpetuste järgi, mille järgi tõeline tarkus seisneb iseenda mõistmises ja eneseteadvuses. Ta uskus, et inimeste tegevuse eesmärgiks peaks olema tõeline õnn ja headus. Ta rõhutas, et inimene ei tohi kunagi teha halbu tegusid teadmatult, kuna kõigil inimestel on sisemine teadlikkus sellest, mis on õige ja vale. Tema kuulus ütlus “Tean, et ma ei tea midagi” viitab sellele, et tarkus ei seisne mitte kõiges teadmisest, vaid ka eneseteadvuses ja valmisolekus õppida.
Sokratese õpetustes oli keskseks mõtteks küsimus, mida tähendab elada moraalselt õiget elu. Ta uskus, et moraalsed väärtused ei ole pelgalt väline käitumine, vaid need peaksid olema inimese südames. Sokratese järgi ei ole inimese õnn sõltuv välistest asjaoludest ega rikkusest, vaid sisemisest tasakaalust ja voorusest. Seetõttu püüdis ta mõista inimese hinge ja tema sisemisi väärtusi.
Sokratese Arutelu ja Filosoofia
Sokratese filosoofia keskmes oli pidev dialoog ja arutelu. Ta ei aktsepteerinud autoriteedi järjekindlat järgimist, vaid soovitas küsimuste ja dialoogide kaudu jõuda tõe poole. Sokratese jaoks ei olnud oluline mitte ainult küsimuste esitamine, vaid ka vastuste analüüsimine ja nende süvitsi minek.
Sokratese õpetustes kajastus ka tugev uskumus, et teadmiste otsimine on oluline osa inimese elust. Ta uskus, et küsimine on teadlik arusaam, et tõe leidmiseks tuleb minna kaugemale, kui seda pakuvad tavalised väited ja inimeste tavalised tõekspidamised. Sokratese sõnul tuli jõuda tõe ja teadmiste tasemele, millele ei ole võimalik vastu seista.
Sokratese Kohtuasi ja Surm
Sokratese elu lõppes traagiliselt, kui ta sattus Ateena kohtusse. Ta oli süüdistatud jumalate halvakspanu ja noorte eksitamise eest. Ateena ühiskond ei suutnud taluda Sokratese õpetusi ja tema vastuvõtlikkust ametliku religiooni ja traditsioonide vastu. Sokratese õpetusi peeti ohtlikuks, kuna ta kahtles tavapärastes uskumustes ja õpetustes ning julgustas inimesi oma teadmatust tunnistama.
Kohtus kaitses Sokrates ennast, kuid lõpuks mõisteti ta süüdi ja talle määrati surmanuhtlus. Ta ei põgenenud ega keeldunud surmast, vaid kuulas oma südame häält ja jäi truuks oma veendumustele. Sokratese surm on kujunenud üheks filosoofia ajaloo dramaatiliseks ja murranguliseks hetkeks. Tema surm on muutunud sümboliks tõe ja õiguse otsimisele, isegi kui see toob kaasa raskeid tagajärgi.
Sokratese Pärand
Sokratese pärand on tänase päevani elus. Tema meetod, õpetused ja filosoofia on olnud aluseks paljudele hilisematele mõtlejatele ja filosoofidele. Eriti oluline oli tema mõju Platoni mõtetele, kes oli tema õpilane ja kes hiljem arendas edasi Sokratese õpetusi. Platoni kaudu on Sokratese mõtted jõudnud kogu lääne filosoofia ajaloosse.
Sokratese filosoofia õpetab meid, et tõeline tarkus on eneseteadvus ja pidev küsimuste esitamine. Ta julgustas inimesi mitte rahulduma tavaliste vastustega, vaid otsima sügavamalt, et mõista elu tõelisi väärtusi. Sokratese järgi on moraalne elu seotud teadmiste ja eneseteadvuse arenguga, mitte välistest saavutustest või auhindadest.
Kokkuvõte
Sokrates on üks ajaloos suurimaid mõtlejaid, kelle mõju ulatub kaugemale kui tema elu ajal. Tema õpetused ja meetodid on aidanud kujundada lääne filosoofia aluseid ning tema järglased on edasi arendanud ja õpetanud tema mõtteid. Sokratese elu ja surm on mälestus tõest, et filosoofia on vastutustundlik teadmine, mis nõuab ausust, kahtluse alla seadmist ja pidevat eneseanalüüsi. Tema pärand elab edasi, inspireerides inimesi otsima tõde ja teadma iseennast.
