Bosnia ja Hertsegoviina, sageli lihtsalt Bosnia, on Lõuna-Euroopas, Balkani poolsaarel asuv riik, mis paistab silma oma mitmekesise kultuuri, dramaatilise ajaloo ja hingematva looduse poolest. See riik, mis on ajaloos seisnud mitme tsivilisatsiooni ristteel, on tänapäeval rahu, taastumise ja identiteedi otsingu sümbol.
Ajalugu
Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil on elatud juba eelajaloolisel ajal. Antiikajal kuulus see ala Illyria ja hiljem Rooma riigi koosseisu. Keskajal eksisteeris sõltumatu Bosnia kuningriik, kuni alistus Osmanite impeeriumile 15. sajandil.
Osmanite valitsus kestis üle 400 aasta, jättes sügava jälje arhitektuuri, religiooni ja kultuuri. 19. sajandi lõpus sai Bosnia Austria-Ungari impeeriumi osaks. 20. sajandil liideti riik Jugoslaaviaga.
1992. aastal kuulutas Bosnia ja Hertsegoviina välja iseseisvuse, mis viis traagilise Bosnia sõjani (1992–1995). Rahulepingu (Daytoni lepe) alusel jagati riik Föderatsiooniks ja Serblaste Vabariigiks, mis kehtib tänaseni.
Pealinn
Pealinn Sarajevo on ajalooliselt tuntud kui “Euroopa Jeruusalemm” tänu oma religioossele mitmekesisusele. Linnas on mošeed, kirikud ja sünagoogid kõrvuti, andes tunnistust sügavalt juurdunud kooselust.
Sarajevo on tänapäeval kultuuri, hariduse ja poliitika keskus, millel on tugev kohalik identiteet ja mägine ilu.
Rahvaarv ja Rahvastik
Bosnia ja Hertsegoviinas elab ligikaudu 3,2 miljonit inimest (2025. aasta seisuga). Riigi rahvastik jaguneb peamiselt kolmeks etniliseks grupiks:
- Bosnialased (peamiselt moslemid)
- Serblased (õigeusklikud kristlased)
- Horvaadid (katoliiklased)
Need rahvused on esindatud ka riigi poliitilises struktuuris. Kuigi rahu on kestnud üle 25 aasta, mõjutab etniline jaotus siiani igapäevast elu ja poliitikat.
Keeled
Bosnia ja Hertsegoviinas räägitakse kolme ametlikku keelt:
- Bosnia keel
- Serbia keel
- Horvaadi keel
Tegemist on väga sarnaste, vastastikku mõistetavate Lõuna-Slaavi keeltega. Kirjasüsteemides kasutatakse nii ladina- kui ka kirillitsa tähestikku, sõltuvalt piirkonnast ja rahvuslikust kuuluvusest.
Religioon
Religioosne jagunemine peegeldab rahvusrühmade struktuuri:
- Islam – domineeriv bosnialaste seas
- Õigeusklik kristlus – domineeriv serblaste seas
- Rooma katoliiklus – domineeriv horvaatide seas
Paljud pühakojad ja usulised rituaalid on tähtsad kultuurilise identiteedi kandjad. Sarajevo ja Mostari vanalinnad on tuntud oma mitmeusu ajaloolise pärandi poolest.
Kultuur
Bosnia kultuur on segu Ida ja Lääne mõjudest, kus Osmanite, Austria-Ungari, slaavi ja Balkani traditsioonid põimuvad ainulaadseks identiteediks. Olulisemad väljendusvormid:
- Rahvamuusika ja sevdalinka – melanhoolne, poeesialaadne laulustiil
- Käsitöö – vaibad, vasknõud, puunikerdus
- Rahvariided ja rahvatantsud
- Kirjandus ja film – Bosnia on andnud maailmale mitmeid tuntud kirjanikke ja režissööre (nt Emir Kusturica)
Festivalid nagu Sarajevo Film Festival ja Mostari muusikapidustused tõmbavad kohale rahvusvahelist publikut.
Majandus
Bosnia majandus on arenev, kuid seisab silmitsi struktuuriliste väljakutsetega:
- Tööstus: metallurgia, energeetika, masinatööstus
- Teenusedektor ja rahvusvaheline abi
- Põllumajandus: vilja- ja karjakasvatus, vein, mesi
- Turism: kasvav sektor, eriti kultuuri- ja loodusmatkade osas
Majandust mõjutavad killustatud haldussüsteem, kõrge noorte tööpuudus ja sõltuvus välistoetusest. Siiski kasvab väikeettevõtlus ja ekspordisuutlikkus, eriti naaberriikide ja Euroopa Liidu suunas.
Geograafia ja Loodus
Bosnia ja Hertsegoviina pindala on umbes 51 000 km², millest suurem osa on mägine. Olulisemad geograafilised piirkonnad:
- Dinaridide mäestik – ulatub üle kogu riigi
- Jõed – nagu Neretva, Bosna, Drina
- Metsad ja rahvuspargid – Perućica ürgmets, Sutjeska rahvuspark
- Kitsas rannariba – Neum linnas (20 km mereäärset ala)
Riik pakub suurt bioloogilist mitmekesisust, selgeid jõgesid ja maalilisi mäetippe, mis sobivad matkamiseks, suusatamiseks ja kalastamiseks.
Kliima
Bosnia kliima jaguneb:
- Mandriline kliima – külmad talved, kuumad suved (sisemaal ja mägedes)
- Vahemereline kliima – pehme ja niiske (lõunaosas, nt Mostar)
Aastaajad on selgelt eristuvad. Talvel on võimalik suusatada, suvel nautida jõeäärest ja loodusparke.
Turism
Bosnia ja Hertsegoviina on veel avastamata pärl Euroopa turismimaastikul. Olulised sihtkohad:
- Sarajevo – ajaloo, religioonide ja kultuuri risttee
- Mostar – kuulus kivisild (Stari Most), UNESCO maailmapärand
- Blagaj – mägiallikas ja dervišite klooster
- Jahorina ja Bjelašnica – suusakeskused (1984. aasta taliolümpia paigad)
- Travnik, Jajce, Višegrad – ajaloolised linnad ja lossid
- Una rahvuspark – matkad, rafting, kosed
Kultuuriturism, ekoturism ja seikluslikud matkad kasvavad igal aastal.
Kokkuvõte
Bosnia ja Hertsegoviina on maa, kus minevik ja tänapäev põimuvad, kus rahvused, religioonid ja loodused eksisteerivad kõrvuti. See on sihtkoht, mis pakub elamust, mõtlemisainet ja ilu – nii ajaloohuvilistele kui ka loodusearmastajatele.
