Lhotse mägi: Everesti naaber ja salapärane tipp
Lhotse mägi on maailma kõrguselt neljas tipp, mille kõrgus on 8516 meetrit (27 940 jalga). Mount Everestist lõuna pool asuv Lhotse asub Himaalaja mäestiku Mahalangur Himali alarühmas. Lhotse tähendab tiibeti keeles “South Peak” ja on Everesti läheduse tõttu olnud mägironijate seas populaarne sihtkoht.
Geograafilised tunnused
Lhotse asub Nepali ja Tiibeti (Hiina) piiril ning seda peetakse Mount Everesti lõunatipuks. Mäel on kolm peamist tippu: Lhotse Main Peak (8516 meetrit), Lhotse Middle (8414 meetrit) ja Lhotse Shar (8383 meetrit). Lhotse on ühendatud Mount Everestiga kõrge katuseharjaga, mida tuntakse Lõunakolonina. Seetõttu võtavad paljud Everesti ronivad mägironijad sihikule ka Lhotse.
Nomenklatuur ja ajalugu
Lhotse tähendab tiibeti keeles “lõunatippu” ja nimi viitab selle asukohale Everestist lõuna pool. Esimese eduka tõusu Lhotse tippu sooritasid Šveitsi mägironijad Ernst Reiss ja Fritz Luchsinger 18. mail 1956. aastal. See tõus oli osa Šveitsi teisest Everesti ekspeditsioonist.
Ronimisteed ja väljakutsed
Lhotsesse ronimine toimub sageli koos Everesti lõunapoolse marsruudiga. Ronimise kõige raskem ja ohtlikum osa on Khumbu jääkosk ning järsk jää- ja lumesein, mida tuntakse Lhotse näona. Lhotse tippu jõudmine kätkeb endas palju ohte, sealhulgas suur kõrgus, äärmuslik külm, laviinioht ja järsud tehnilised ronimisprobleemid. Lisaks Lhotse põhitipule on seal ka vähem ronitud tippe nagu Lhotse Shar ja Lhotse Orta.
Kliima- ja ilmastikutingimused
Lhotse ilmastikutingimused, nagu ka teised Himaalaja mäestiku kõrged tipud, on äärmiselt muutlikud ja karmid. Madalad temperatuurid, tugev tuul ja tugev lumesadu esinevad aastaringselt. Parim aeg ronimiseks on üldiselt kitsad aknad maist septembrini. Kuid isegi nendel perioodidel võivad ilmastikutingimused kiiresti muutuda ja muuta ronimise ohtlikuks.
Ökoloogilised ja keskkonnamõjud
Lhotse ja selle ümbrus on bioloogilise mitmekesisuse poolest rikas piirkond, kus elab palju endeemilisi taime- ja loomaliike. See piirkond on osa Sagarmatha rahvuspargist ja on kaitstud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kuid mägironimistegevuse suurenemine ja kliimamuutused ohustavad seda tundlikku ökosüsteemi. Keskkonnakaitsemeetmed ja säästva turismi tavad on Lhotse loodusliku ilu säilitamisel väga olulised.
Kultuuriline ja vaimne tähtsus
Lhotsel on kohalikele elanikele sügav kultuuriline ja vaimne tähendus. Nepali šerpade kogukond ja tiibeti inimesed peavad seda mäge väga austamas ning enne ronimist tehakse palju religioosseid rituaale ja palveid. Lhotse on mägironijate jaoks erilise tähendusega ka Everesti läheduse tõttu ning nende kahe tipu saavutamist samal tõusul peetakse suureks õnnestumiseks.
Kokkuvõte
Lhotse mägi ei paelub mitte ainult oma kõrguse ja väljakutsetega, vaid ka looduse ilu ja kultuuririkkusega. Kui mägironimismaailmas peetakse Lhotse tippu jõudmist suureks saavutuseks, siis mäe säilimine ja selle loodusliku tasakaalu jätkusuutlikkus on väga olulised. See suurepärane mägi inspireerib ka tulevikus kui üks muljetavaldavamaid näiteid inimese suhetest ja harmooniast loodusega.
