Grave Torture (2024) on Joko Anwari lavastatud psühholoogiline õudusfilm, mis uurib sügavaid religioosseid ja eksistentsiaalseid teemasid. Film jälgib Sitat, naist, kes püüab tõestada, et “haudade piinamine”—pärast surma saabuv karistus patuste eest—on müüt. Sita usub seda pärast seda, kui ta vanemad surid enesetaputerrori rünnakus, mille põhjuseks oli nende kartus jumalikust karistusest pärast surma.
Filmi jooksul töötab Sita hooldekodus ja tema elu muutub kinnisideeks leida maailma kõige patusem inimene, et tõestada oma teooriat. Tema otsingud viivad ta Wahyu Sutamale, endisele lastetüdrukute kuritarvitajale. Kui Wahyu sureb, astub Sita tema hauda, et tõestada, kas ta kohtab surmajärgselt jumalikku piinamist. Kuid see, mida ta leiab, seab tema uskumused kahtluse alla ja sunnib teda silmitsi seisma oma vaimse ja emotsionaalse traumataga.
Film on visuaalselt häiriv ja sisaldab intensiivseid õudusmomente, nagu piinamine ja üleloomulikud nähtused. Anwari režii kombineerib tumedat uurimistööd religioosse hirmu ja tõe otsimise kohta, pakkudes groteskset ja samas köitvat narratiivi. Kuigi filmi tempo ja keeruline jutustamine võivad mõnikord tunduda katkendlikud, pakub see tugevat kogemust, eriti lõppaktris.
