Michelangelo Buonarroti: Renessansi geeniuskunstnik
Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simonit (1475-1564) peetakse üheks Itaalia renessansiajastu mõjukamaks ja andekamaks kunstnikuks. Skulptori, maalikunstniku, arhitekti ja luuletajana tuntud Michelangelo jättis kunstiajalukku sügavad ja püsivad jäljed. Tema tööd seavad nii selle perioodi kui ka järgnevate põlvkondade kunstistandardid.
Varajane elu ja haridus
Michelangelo sündis 6. märtsil 1475 Toscanas Caprese külas. Firenzes üles kasvanud Michelangelo hakkas juba noores eas kunsti vastu huvi tundma ja 13-aastaselt õppis ta Firenze maalikunstniku Domenico Ghirlandaio juures. Siin õppis ta maalitehnikat, kuid tema tõeline huvi oli skulptuuri vastu. Hiljem õppis ta Lorenzo de’ Medici patrooni all, sel ajal sai ta inspiratsiooni Vana-Kreeka ja Rooma skulptuurist.
Meisterlikkus skulptuuris
Michelangelo tuntuimate skulptuuride hulka kuuluvad “David” ja “Pieta”.
David: see kuju, mille ta valmis aastatel 1501–1504, kujutab noort Taavetit enne võitu. Firenze Galleria dell’Accademias eksponeeritud David demonstreerib Michelangelo sügavat arusaamist ja meisterlikkust inimese anatoomias.
Pieta: Püha Vatikanis. See Püha Peetruse basiilikas asuv kuju kujutab surnud Jeesust Neitsi Maarja kätel. Aastatel 1498-1499 valminud Pieta paljastab kunstniku oskused marmori töötlemisel ja tema emotsionaalse väljendusjõu.
Sixtuse kabel ja selle saavutused maalikunstis
Michelangelo saavutas suurt edu ka maalikunstis. Tema tähelepanuväärseim töö on Vatikanis asuva Sixtuse kabeli laefreskod.
Sixtuse kabeli lagi: need aastatel 1508–1512 valminud freskod kujutavad endast suurt kompositsiooni, mis sisaldab stseene Piiblist. Keset lage on kuulus stseen, kus Jumal loob Aadama. Michelangelo laefreskod köidavad tähelepanu oma anatoomiaalaste teadmiste ja dramaatilise jutustamisstiiliga.
Viimane kohtuotsus: see aastatel 1536–1541 valminud fresko asub Sixtuse kabeli altari seinal. Selles kohtupäeva kujutavas teoses on näha, et Michelangelo käsitles inimfiguure intensiivse dramatismiga.
Arhitektuurilised panused
Michelangelo tegi olulisi töid ka arhitektuuri valdkonnas. Eriti St. Tema roll Peetri basiilika valmimisel on suur. Ta määrati 1546. aastal basiilika peaarhitektiks ja kujundas kuulsa kupli. Seda kuplit peetakse tema arhitektuurigeeniuse tunnistuseks.
Tema viimased aastad ja pärand
Michelangelo veetis oma viimased aastad Roomas ja suri seal 18. veebruaril 1564. aastal. Kunstniku pärand ulatub kaugemale tema loodud teostest, mõjutades seda, kuidas ta kunstile läheneb ja sellest mõtleb. Tema tööd esindavad renessansi kunsti tippu ja on olnud inspiratsiooniallikaks hilisematele kunstnikele.
Michelangelo kunstiline geenius, mis on kombineeritud nii tema individuaalse andekuse kui ka võimega mõista sügavalt inimese kuju ja emotsioone, tegi temast ühe ajaloo suurima kunstniku. Tema teosed mõjutavad ja imetlevad miljoneid inimesi tänapäeval.
