Ristiisa: II osa (1974): klassikalise triloogia teine osa
- aastal Francis Ford Coppola lavastatud “Ristiisa: II osa” peetakse kinoajaloo üheks olulisemaks järjeks. See film, mis on kohandatud Mario Puzo romaanist “Ristiisa”, loob keeruka narratiivi, esitades nii esimese filmi järge kui ka eellugu. Marlon Brando ikooniline esitus Vito Corleonena, Al Pacino muutumine Michael Corleoneks ja Robert De Niro noore Vito kehastamine asetasid filmi unustamatusse kohta kinomaailmas.
Süžee ja tegelased
“Ristiisa: II osa” järgib kahte peamist loo kaaret: ühelt poolt Michael Corleone (Al Pacino) võitlust pereettevõtte käigushoidmise nimel ja teiselt poolt noore Vito Corleone (Robert De Niro) teekonda Sitsiiliast New York Retrospektiivne lugu tema teekonnast ja sellest, kuidas temast sai maffiamaailma jõud.
Michael Corleone: Film kirjeldab protsessi, kuidas Michael Corleone tugevdas oma võimu maffiaperekonna juhina, ning isiklikke ja perekondlikke konflikte, mida ta selles protsessis koges. Corleone perekonna äritegevuse laienemine Michaeli juhtimisel toob kaasa ka vastuolud tema isiklike moraalsete väärtustega. Raskused, millega Michael ärimaailmas silmitsi seisavad, viivad ta veelgi tumedamale teele.
Noor Vito Corleone: Robert De Niro kehastatud noore Vito Corleone lugu räägib, kuidas Sitsiiliast Ameerikasse rännanud noorest Vitost sai oma perele kätte makstes võimas maffiajuht. See kõrvallugu aitab meil mõista Vito juuri ja seda, kuidas temast sai kuritegeliku maailma tegelane.
Teemad ja sõnumid
“Ristiisa: II osa” uurib mitmeid olulisi teemasid:
Võim ja võim: Michael Corleone katse võimu kindlustada peegeldab nii äriliste kui perekondlike konfliktide keerukust. Michaeli kasvav võimupüüdlus ja selle mõju perekonnale on üks filmi peateemasid.
Perekond ja reetmine: filmis käsitletakse põhjalikult perekondlike sidemete tugevust ja reetmise tagajärgi. Michaeli suhted perekonnaga panevad proovile nii sisemised kui ka välised reetmised. Samas kuulub sellesse teemasse ka noore Vito võitlus oma perekonna kaitsmise ja kättemaksu eest.
Traditsioon ja modernsus: film esitab konflikti traditsiooniliste maffiaväärtuste ja kaasaegse maailma keerukuse vahel. Vito vanakooli meetodite ja Michaeli kaasaegsema ja halastamatuma lähenemise erinevused paljastavad selle teema.
Kino ja väljendusstiil
Coppola juhendamisel ilmub “Ristiisa: II osa” suurepärast kinematograafilist meisterlikkust. Gordon Willise operaatoritöö suurendab filmis tumedat ja atmosfäärilist atmosfääri. Teisest küljest suurendab filmis kõlav muusika, eriti Nino Rota kompositsioonid, loo emotsionaalset sügavust ja dramaatilist mõju.
Etendused ja karakteri arendamine
Al Pacino: Al Pacino esitus Michael Corleonena peegeldab suurepäraselt tegelaskuju sisemisi konflikte ja tumedat võimutaotlust. Michaeli tegelaskuju ümberkujundamine on filmi üks silmatorkavamaid elemente.
Robert De Niro: Robert De Niro teeb muljetavaldava esituse noore Vito Corleonena. De Niro kujutamine noorest Vitost on kriitilise tähtsusega, et mõista, milline kuju Vitost esimeses filmis sai.
Kultuuriline mõju ja pärand
“Ristiisa: II osa” saatis kinomaailmas suurt edu nii äriliselt kui ka kriitiliselt. Film võitis kaks Oscarit, parima meeskõrvalosa (Robert De Niro) ja parima režissööri (Francis Ford Coppola).
Jätkuna peetakse filmi üldiselt sügavamaks ja keerulisemaks kui esimest filmi. Kinoajaloo üheks mõjukamaks järjeks peetud “Ristiisa: II osa” on pälvinud tunnustust nii karakteri sügavuse kui ka jutustamisstiili eest.
Kokkuvõte
“Ristiisa: II osa” on pälvinud kinoajaloos kindla koha mitte ainult järjefilmina, vaid ka klassikuna. Francis Ford Coppola meisterlikkus, Al Pacino ja Robert De Niro erakordsed osatäitmised ning sügavad teemad filmis teevad sellest filmist ühe olulisema kinoteose. Film jättis kinomaailma püsiva mulje nii peredraama kui ka kuritegeliku maailma keerukust käsitleva meistriteosena.
