Johann Wolfgang von Goethe

Johann Wolfgang von Goethe – Saksa kirjanduse suurmees ja humanismi sümbol

Johann Wolfgang von Goethe

Johann Wolfgang von Goethe (sündinud 28. augustil 1749 Frankfurdis – surnud 22. märtsil 1832 Weimaris) oli saksa kirjanik, poeet, näitekirjanik, teadlane ja filosoof, keda peetakse Euroopa vaimse kultuuri üheks suurkujuks. Tema looming hõlmab kõike alates luulest ja proosast kuni teaduse ja esteetikani ning tema mõju ulatub tänaseni.


Varajane elu ja haridus

Goethe sündis jõukas perekonnas Frankfurt am Mainis. Tema isa Johann Caspar Goethe oli jurist ja ema Catharina Elisabeth oli haritud ning kunstilembene naine.
Noor Johann sai kodus suurepärase hariduse – ta õppis ladina, kreeka, prantsuse ja inglise keelt ning tundis huvi kirjanduse, looduse ja filosoofia vastu.

  1. aastal asus ta õppima õigusteadust Leipzigi ülikoolis, kuid teda paelus rohkem kirjandus ja kunst. Hiljem jätkas ta õpinguid Strasbourgis, kus kohtus filosoof Johann Gottfried Herderiga, kes mõjutas tugevalt tema mõttemaailma ja tõi ta lähemale looduse ja rahva vaimu ideedele.

Kirjanduslik läbimurre – “Noore Wertheri kannatused”

Goethe sai kuulsaks 1774. aastal avaldatud romaaniga “Die Leiden des jungen Werthers” (“Noore Wertheri kannatused”).
See sentimentaalne ja traagiline armastuslugu noorest mehest, kes hukub vastuseta armastuse tõttu, sai üle-Euroopalise sensatsiooniks ja sümboliseeris tundeajastu (Sturm und Drang) liikumise olemust.

Raamatust sai kultuurifenomen – seda lugesid tuhanded noored, mõned isegi matkisid Wertheri stiili ja traagilist lõppu, mis pani valitsused mitmel pool Euroopas teose ajutiselt keelustama.


Weimari ajastu ja riigiteenistus

Pärast “Wertheri” edu kutsus Weimari hertsog Karl August Goethe oma õukonda. Goethe kolis Weimari linna 1775. aastal ja jäi sinna kuni elu lõpuni.
Seal sai temast riigiametnik, haridusreformaator ja kultuurielu juht, kes mõjutas tugevalt Saksa kultuuri arengut.

Weimaris töötas ta koos Friedrich Schilleriga, kellega teda sidus sügav sõprus ja ühine eesmärk luua klassikaline saksa kultuur, mis põhineb inimliku väärikuse ja mõistuse austamisel.


Faust – Goethea loominguline tipp

Goethe elu suurim ja kuulsaim teos on “Faust”, mille esimese osa ta avaldas 1808. aastal ja teise osa 1832. aastal, vahetult enne surma.
“Faust” on filosoofiline draama, mis uurib inimese olemust, teadmiste piire, kiusatust ja lunastust.

Peategelane doktor Faust müüb oma hinge kuradile Mephistophelessile, et saada lõpmatut tarkust ja kogemusi. Teos käsitleb hea ja kurja, mõistuse ja tunnete, teaduse ja usu vahelist igavest konflikti.

See on üks maailma kirjanduse suurimaid saavutusi, mille mõju ulatub kaugelt üle kirjanduse piiride.


Teadlane ja filosoof

Lisaks kirjandusele oli Goethe aktiivne loodusteadlane ja mõtleja.
Ta uuris botaanikat, mineraloogiat ja värviteooriat ning avaldas 1810. aastal teose “Zur Farbenlehre” (Värviõpetus), kus ta kritiseeris Newtoni optikat ja pakkus välja oma filosoofilise värviteooria.

Goethe uskus, et loodus on elav tervik, mida saab mõista vaid siis, kui inimene vaatleb seda intuitsiooni ja kujutlusvõime kaudu. See idee mõjutas hilisemaid loodusteadlasi ja filosoofe, nagu Rudolf Steiner ja Carl Jung.


Isiklik elu

Goethe armus elu jooksul korduvalt ja sügavalt. Tema kuulsaimad muusad olid Charlotte Buff (Wertheri inspiratsiooniallikas), Lili Schönemann ja Christianne Vulpius, kellega ta lõpuks 1806. aastal abiellus.
Tal oli poeg August von Goethe, kuid isa ja poja suhe jäi keeruliseks.

Goethe elu oli täis sisekaemust ja loovat rahutust – ta püüdis leida tasakaalu vaimu ja looduse, mõistuse ja tunde, inimese ja universumi vahel.


Surm ja pärand

Johann Wolfgang von Goethe suri 22. märtsil 1832 oma kodus Weimaris. Tema viimasteks sõnadeks on arvatud legendaarne lause:

“Mehr Licht!” – “Rohkem valgust!”

Tema looming on mõjutanud lugematuid kirjanikke, mõtlejaid ja kunstnikke.
Goethet peetakse saksa kultuuri ja humanismi sümboliks, kelle ideaalid – vabadus, ilu, teadmised ja sisemine kasv – on tänapäeval sama aktuaalsed kui tema eluajal.


Kokkuvõte

Johann Wolfgang von Goethe oli mitte ainult kirjanik, vaid universaalne geenius, kes ühendas endas luuletaja, teadlase, filosoofi ja humanisti. Tema elu ja looming kehastavad Euroopa vaimse renessansi vaimu – igatsust tõe, ilu ja harmoonia järele.