
Ulysses S. Grant on üks Ameerika ajaloo kõige tähtsamaid ja vastuolulisemaid isikuid. Tema nimi on igavesti seotud Ameerika kodusõja võiduga ja hilisema teenistusega Ameerika Ühendriikide 18. presidendina. Kuigi algselt peeti teda lihtsaks ja kergesti mõjutatavaks sõjaväe juhiks, on Grant täna üks kõige rohkem hindatud liidreid Ameerika ajaloos, kelle sõjaline juhtimine ja presidendikohustuste täitmine mängisid olulist rolli rahva ühtsuses ja riigi arengus.
Varajane Elu ja Sõjaväeline Teenistus
Ulysses S. Grant, sündides Hiram Ulysses Grantina 27. aprillil 1822, kasvas üles Ohio osariigis. Grant oli pärit madalama keskklassi perest ja tal ei olnud algusest peale suuri sotsiaalseid eeliseid. Ta läks 1839. aastal West Pointi sõjakooli, kus ta muutis oma nime Hiramist Ulysseseks, kuna arvatavasti tekkis nimevahetus väikese eksituse tõttu. Ta lõpetas kooli 1843. aastal ja astus seejärel Ameerika Ühendriikide armeesse, kus ta teenis mitmesugustes ametites.
Grant teenis sõjaväes Mehhiko-Ameerika sõjas (1846–1848), kus ta tõusis kiiresti oma julgete ja ratsionaalsete tegude tõttu. Ta omandas hindamatuid sõjalisi kogemusi, mis hiljem aitasid tal juhtida Ameerika armeed kodusõjas. Kuigi Grant teenis erinevates ametites, oli tema sõjaväeline karjäär kodusõjani katkendlik – pärast Mehhiko sõda langes ta mõneks ajaks aktiivsest teenistusest välja, kus ta töötas erinevates tsiviiltöödes.
Ameerika Kodusõda ja Sõjaline Juhtimine
Grant taaselustas oma sõjaväe teenistuse, kui kodusõda puhkes 1861. aastal. Ameerika Ühendriikide Liit ja Lõunaosariigid olid konfliktis ning Grant liitus Liidu armeega. Ta tõusis kiiresti tähtsaks sõjaväe juhiks, olles tuntud oma sitkuse, strateegilise mõtlemise ja võimekuse poolest sõjalises juhtimises. Grant tõestas end kui otsustav ja kindel juht, kes ei kartnud võidelda rasketes olukordades.
Tema sõjaline taktika ja oskus arendada järk-järgult võidukaid strateegiaid tõid talle Ameerika kodusõja üks tähtsamaid võite. Grant, olles kindel oma sõjaväe liidri oskustes, andis julge strateegia sõda viia, mis lõppes Lõuna liiduvägede kapituleerimisega 9. aprillil 1865, pärast Lee sissetungi lõplikku purustamist Appomattoxi kohtu kaudu Virginias. Ta sai kiiresti rahva kangelaseks, tema õnnestunud sõjaline juhtimine aitas kindlustada põhja võidu kodusõjas.
Presidendi Aeg
1868. aastal, pärast kodusõda, oli Grant saanud rahva hulgas populaarseks ja valiti Ameerika Ühendriikide presidendiks. Grant teenis kahel ametiajal (1869–1877). Tema presidentuur oli täis suuri ülesandeid ja katsumusi, kuna riik üritas taastuda kodusõjast, Lõuna osariikide taasintegreerimisest ja orjuse kaotamisest.
Grant keskendus sellel perioodil põhjalikult Lõunaosariikide rekonstrueerimisele, püüdes taastada rassilist õigluse tasakaalu ja tagada endistele orjadele õigused. Ta toetas 15. muudatust, mis andis mustanahalistele Ameerikas valimisõiguse. Samuti töötas ta selle nimel, et tugevdada föderaalvõimu ja tõkestada Klanide liikumist, kes püüdsid segada rekonstruktsiooni ja taastada Lõunaosariikides rassilise segregatsiooni.
Kuid Granti valitsemine ei olnud probleemideta. Ta oli vastutav mitme skandaali eest, sealhulgas Sanjose aktsiate müügi ja muudate korruptsioonijuhtumite eest tema administratsioonis. Need juhtumid mõjutasid negatiivselt tema pärandit, kuigi tema tegevus Lõuna rekonstrueerimisel jäi kõrgelt hinnatud.
Ajalooline Pärand ja Kriitika
Grant oli keeruline isiksus, keda on raske täielikult mõista. Ta oli teadlik oma puudustest, kuid samas suutis ta rahva ja oma vägede poolehoidu võita. Paljud hindavad tema pühendumust riigi ühtsusele ja õigusele, samas kui teised peavad teda mõningates küsimustes liiga leplikuks või liiga usaldavaks oma ümberkaudsete suhtes. Teda on kritiseeritud korruptsiooni skandaalide eest, mis valitsesid tema administratsioonis, kuid tema sõjaline pärand jääb ajalukku kui oluline tegur, mis aitas kodusõja lõppemisel.
Ta jääb meelde kui suur sõjaväe juht, kes suutis muuta sõja kulgu oma visiooni ja kindlameelsusega. Granti tegevus ja juhtimisvõimekused sõjalistes võitlustes, eriti kodusõjas, on saanud määravaks ja igavesti olulisteks. Kui presidendina otsustas ta kõvasti edasi lükata endise lõunaosariikide taastamisprotsessi, andes samas ka olulise panuse rassilise õiguse edendamisse.
Kokkuvõte
Ulysses S. Grant on tõeline Ameerika ajaloo kangelane, kes teenis oma riiki mitmesugustes võimekustes – sõjaväelase, presidendi ja rahvajuhi. Tema tegudest on tänapäevalgi palju juttu ning see on kindel märk, et Granti elu ja pärand ei unune kunagi. Ta on märgiline kuju, kelle sõjaline liidrikkus aitas kindlustada liidu ja Ühendriikide taastumise pärast kodusõda. Tema elu, valitsemine ja tuleviku jätkusuutlikkuse nimel tehtud valikud näitavad tema suurt tähtsust Ameerika ajaloos.