Homeros: Lääne kirjanduse nurgakivi Homeros on Vana-Kreeka üks olulisemaid eepose poeete, kes elas 8. sajandil eKr. Tema teosed moodustasid lääne kirjanduse nurgakivid ja avaldasid suurt mõju nii ajaloole kui ka kirjandusele. Homerose nime samastatakse sageli eepostega “Ilias” ja “Odüsseia”, kuid…
William Shakespeare: Kirjanduse geenius William Shakespeare sündis 1564. aastal Inglismaal Stratford-upon-Avonis ja suri samas linnas 1616. Ta on inglise kirjanduse üks tähtsamaid nimesid. Oma erakordsete luule- ja teatriteoste poolest tuntud Shakespeare ei mõjutanud oma teostega mitte ainult oma ajastut, vaid…
Donatello: Renessansi skulptuuri pioneerDonatellot, täisnimega Donato di Niccolò di Betto Bardi (umbes 1386 – 13. detsember 1466), peetakse üheks Itaalia renessansiajastu suurimaks skulptoriks. Oma uuenduste ja tehnikate poolest, eriti skulptuurikunstis, tuntud Donatello jättis oma klassikaliste vormide ja perspektiivikasutusega sügavad jäljed…
Michelangelo Buonarroti: Renessansi geeniuskunstnikMichelangelo di Lodovico Buonarroti Simonit (1475-1564) peetakse üheks Itaalia renessansiajastu mõjukamaks ja andekamaks kunstnikuks. Skulptori, maalikunstniku, arhitekti ja luuletajana tuntud Michelangelo jättis kunstiajalukku sügavad ja püsivad jäljed. Tema tööd seavad nii selle perioodi kui ka järgnevate põlvkondade…
Polykleitos, B.C. Ta on veel üks kuulus Vana-Kreeka skulptor, kes elas 5. sajandil. Polykleitos, üks klassikalise perioodi juhtivaid kunstnikke, on eriti tuntud oma ideaalse inimkeha proportsioonide määramise teooriate ja nende rakendamise poolest oma skulptuurides. Polykleitose teosed esindavad täiuslikku kehaehitust, mille…
Phidias, B.C. Ta oli kuulus Vana-Kreeka skulptor, maalikunstnik ja arhitekt, kes elas 5. sajandil. Ta on eriti tuntud Zeusi kujude poolest Olümpias ja Athena Parthenose kuju poolest Ateenas Parthenonis. Tema töid peetakse klassikalise kunsti meistriteoseks ja neil on olnud sügav…
Teine maailmasõda algas Saksamaa rünnakuga Poolale 1. septembril 1939 ja lõppes Jaapani alistumisega 2. septembril 1945. aastal. Seda sõda peetakse üheks 20. sajandi suurimaks ja hävitavamaks konfliktiks. Siin on mõned põhipunktid sõja mõistmiseks: Algpõhjused:Versailles’ lepingu tagajärjed: Saksamaa pärast Esimest maailmasõda…
Esimene maailmasõda algas 28. juulil 1914 ja lõppes 11. novembril 1918. Sõda nimetatakse sageli ka “Suureks sõjaks” või “globaalseks sõjaks” ja seda peetakse üheks inimkonna ajaloo laastavamaks sõjaks. Siin on mõned olulised punktid sõja mõistmiseks: Algpõhjused:Natsionalism: Paljud Euroopa rahvad nõudsid…
Maailmasõjad: 20. sajandi vägivaldsed konfliktid Põhjused Esimene maailmasõda algas Austria ertshertsogi Franz Ferdinandi mõrvaga 28. juulil 1914. aastal. Sõja põhjused on natsionalism, imperialism, militarism ja alliansisüsteemid. Euroopa suurriigid pidasid üksteise vastu sõda erinevate liitude kaudu. Sõja areng Sõda muutus kiiresti…
Varauusaeg (16.-18. sajand) Varauusaeg hõlmab ajavahemikku 16. sajandist 18. sajandi lõpuni. Sel perioodil toimusid Euroopas radikaalsed sotsiaalsed, kultuurilised ja majanduslikud muutused. Selle perioodi võtmesündmusteks on renessansi algus, reformatsiooniliikumine, mereuuringud ja valgustusajastu. Renessanss Renessanss algas Itaalias 14. sajandil ja saavutas haripunkti…
Kaasaegne ajalugu: uuenduste ja muutuste ajastu Kaasaegne ajalugu hõlmab ajavahemikku umbes 16. sajandist tänapäevani ning on toonud kaasa olulisi sotsiaalseid, poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi muutusi kogu maailmas, alustades Euroopast. Sel perioodil kogetud sündmused mõjutasid sügavalt ühiskondade struktuuri ja tõid kaasa…
Keskaeg hõlmab ajavahemikku Lääne-Rooma impeeriumi kokkuvarisemisest 476. aastal kuni 15. sajandi lõpuni. See ajaperiood on periood, mil Euroopa poliitilistes, majanduslikes ja kultuurilistes struktuurides toimusid suured muutused. Üldiselt jaguneb see kolmeks alaperioodiks: varakeskaeg (5.–10. sajand), kõrgkeskaeg (11.–13. sajand) ja hiliskeskaeg (14.–15.…
