William Blake (sündinud 28. novembril 1757 Londonis – surnud 12. augustil 1827 Londonis) oli Inglise poeet, maalikunstnik ja graveerija, keda peetakse üheks varase romantismi ajastu suurkujuks. Oma eluajal jäi ta suhteliselt tundmatuks, kuid tänapäeval peetakse teda Inglise kirjanduse ja kunsti geeniuseks, kes ühendas oma loomingus müstika, religiooni ja sotsiaalse kriitika.
Varajane elu ja haridus
William Blake sündis keskmise järgu käsitööliste perekonnas. Tema isa oli sukksepp ning juba lapsepõlvest saati ilmnes poisi erakordne kunstianne ja kujutlusvõime. Ta õppis lugema ja kirjutama kodus ning näitas varakult üles huvi Piibli ja mütoloogia vastu.
Kui Blake oli kümneaastane, saadeti ta joonistuskooli, kus ta õppis kunsti aluseid. Hiljem töötas ta graveerija õpipoisina, mis andis talle tehnilise oskuse, mida ta kasutas kogu oma elu jooksul nii piltide kui tekstide loomiseks.
Kunst ja kirjandus – loovuse sulam
Blake’i looming on unikaalne segu luulest ja visuaalsest kunstist. Ta uskus, et kunst ja vaimsus on lahutamatud, ning pidas oma loomingut jumalikuks ilmutuseks. Tema teosed olid sageli prohvetlikud ja sümbolistlikud, täis piibellikku ja müstilist kujundlikkust.
Tema tuntuimad teosed on:
- 📖 “Songs of Innocence and of Experience” (1789–1794) – luulekogud, mis uurivad inimhinge kahesust: süütust ja kogemust.
- 🔥 “The Marriage of Heaven and Hell” (1790–1793) – filosoofiline ja poeetiline teos, kus Blake esitab oma visiooni hea ja kurja ühtsusest.
- 👁️ “Jerusalem” (1804–1820) – üks tema suurimaid prohvetlikke teoseid, mis väljendab inglaste vaimset ärkamist.
- 🕊️ “The Tyger” ja “The Lamb” – tema kuulsaimad luuletused, mis sümboliseerivad loodu ilu ja hirmu vahelist tasakaalu.
Müstiline maailmavaade
William Blake oli visioonide nägija. Ta väitis, et juba lapsena nägi ta ingleid, prohveteid ja vaime. Tema maailmavaade oli tugevalt müstiline ja sügavalt religioosne, kuid mitte kiriklikus mõttes – ta kritiseeris sageli kiriku ja riigi autoritaarsust, nähes tõelist usku sisemise valguse ja kujutlusvõime kaudu.
Blake uskus, et inimese kujutlusvõime on jumalik vägi, mis võimaldab tal näha tõelist reaalsust. Tema kuulus ütlus kõlab:
“If the doors of perception were cleansed, everything would appear to man as it is — infinite.”
(„Kui taju uksed puhastataks, paistaks kõik inimesele sellisena, nagu see on – lõputuna.“)
Isiklik elu ja abielu
Blake abiellus Catherine Boucher’iga 1782. aastal. Catherine oli kirjaoskamatu, kuid temast sai abikaasa kõrval loov ja ustav abiline – ta õppis lugema ja kirjutama, aitas Blakel tema gravüüride trükkimisel ning oli talle toeks kogu elu. Paaril ei olnud lapsi, kuid nende suhe oli soe ja sügavalt vaimne.
Hilisem elu ja raskused
Kuigi Blake’i loominguline energia oli piiritu, elas ta vaesuses ja ühiskondlikus unustuses. Tema teoseid müüdi vähe, ja kriitikud pidasid teda sageli hullumeelseks või veidrikuks. Ometi jätkas ta loomist, maalides ja kirjutades kuni elu lõpuni.
Tema viimased aastad möödusid vaikse pühendumuse ja vaimse rahu tähe all. Surres 1827. aastal, olevat ta laulnud ja naeratanud – justkui oleks ta näinud taevariiki, millest oli kogu elu kirjutanud.
Pärand ja mõju
Pärast surma avastati Blake’i geenius uuesti. Tema teosed said oluliseks romantismi, sümbolismi ja modernismi kujunemisel. Tema mõju on tunda selliste autorite loomingus nagu W.B. Yeats, Aldous Huxley, Allen Ginsberg ja paljud teised.
Lisaks on tema luuletus “Jerusalem” muutunud Inglismaal peaaegu rahvushümniks, kandes endas lootust ja vaimset taassündi.
Kokkuvõte
William Blake oli visionäär, kes nägi maailma läbi vaimse ja poeetilise prisma. Tema elu oli täis raskusi, kuid tema looming tõi valguse inimkonna sügavustesse. Tänapäeval on ta sümboliks loovusele, vabadusele ja kujutlusvõime jõule.
